Tom´i ema pani kirja nende pere seiklused tormisel Saaremaal.
Kõik sai alguse sellest, et sõitsime laupäeva õhtul Saaremaale peresõbra sünnipäevale. Pühapäeva ennelõunal hakkasime kodu poole tagasi sõitma ja juba teel Kuivastusse sadas tihedat lund ning tõusis tuul. Kui kella ühe paiku Kuivastu sadamasse jõudsime, siis oli tegemist juba lumetuisuga ja me ei jõudnud ära imestada, et Eestimaal võib sellist lund üldse taevast alla sadada. Kuna autoderivi praamijärjekorras ei olnudki väga pikk (1,2km), jätkus meil lootust peagi praamile saada…sellele tuli aga kiire lõpp – tänu üha halvenevatele ilmastikutingimustele katkestati laevaliiklus ning võimalike muutuste ajaks määrati 20.00…meie jaoks 6 tundi ootamist. Ilm aina halvenes ja üha reaalsemana tundus, et peame öö sadamas veetma. Selles osas oli meil õigus – laevaliiklust tormi tõttu taastada ei saanud (see oleks siililegi selge olnud) ning järgmiseks võimalike muudatuste ajaks lubati kell 5.00 hommikul. Et lõpuks praami peale saada, kell 5.38, pidime ootama 15 tundi,kell veerand seitse olime õnnelikult mandril. Kojusõit Virtsu sadamast kulges hästi kuni…jäime oma kodutänavas hange kinni ning meid ootas 200 m sumpamine põlvini lumes. Kell veerand üheksa astusime koduuksest sisse – möödunud oli 20 tundi sellest hetkest kui oma kojusõitu alustasime. Et selline lugu siis…
No comments:
Post a Comment